ITSPEA

 Kuidas eristada professionaali? Kindlasti ei saa seda teha inimese staatuse või ametikoha järgi. Ei saa öelda, et kõik kodeerijad on amatöörid ja tarkvaraarendajad on "proffid", või et perearst on kindlasti professionaal ja medõde ei saagi professionaalne olla, või CNC pingi seadistaja on vaikimisi käsitöölised ja kui ta teeks oma tööd professionaalsemalt saaks temast kohe insener. Ka palganumbri järgi ei oleks õige eristada amatööri professionaalist. Nii perearst, kes teeb oma tööd korralikult ja üritab igale patsiendile aidata, võib väiksema palga saada kui perearst, kes võtab endale võimalikult palju patsiente, kuid võimalikult vähe saadab neid uuringutele või analüüsidele. Minu seisukohalt omaduseks mis kõige enam eristab professionaali on tema suhtumine oma töösse. Käsitööline võib olla oma eriala spetsialist, kes on õppinud oma väga efektiivseid töövõtteid, et kiiremini või väiksema vaevaga resultaadini jõuda, aga professionaali jaoks töö ei ole lihtsalt ülesannete jad

  Rick Falkvinge ja Christian Engström oma raamatus "The Case For Copyright Reform" toovad välja kuus ettepanekut autoriõiguste reformimiseks, muutmaks neid kasulikumaks mitte suurfirmade jaoks vaid kasutajatele ja autoritele. Esimest ettepanekut ei saa muidugi nimetada reformiks, kuna seal muudatuse asemel pakutakse midagi säilitada olemaoleval kujul. Nimelt autoril peaks jääma õigus ja võimalus saada tunnustatud autorina ja samas ei tohi kellegi teise töö enda omaks kuulutada. See kõlab väga loogiliselt ja on väga mõistetav miks antud autoriõiguse aspekti ei olegi vaja muuta. Teiseks punktiks on vabastada sisu jagamist mitte kasusaamise eesmärgil. Sellega peaks olema tagatud võimalus eraisikutel omavahel jagada karistamata muidu autoriõigustega kaitstud sisu, niikaua kui seda ei tehta kasu saamise eesmärgil. Autorid toovad siin näitena, et inimene ei pidanud muretsema autoriõiguste rikkumise pärast kui kirjutas ümber luuletust ja saatis selle kellelegi. Ilma sellist reformi

 Nagu ka igal pool mujal on Internetis omad käitumisreeglid. Üheks selliseks reeglite koguks on Virginia Shea raamat "Netiquette", kus on välja toodud 10 käsku, milee järgi tuleks veebis suhtlemisel käituda. Kuna veeb on suur ja lai ning selles on palju erinevaid suhtlemis võimalusi, siis olenevalt kohast ei pea üks või teine käsk olema väga rangelt täidetud. Nii näiteks võib mõnes rollimängus kasutusele võtta täiesti ebaloomuliku enda jaoks päris elus käitumise malli. See pärast tunnen, et eriti oluline on kolmas käsk "tea, kus sa oled". Töö juures suurem osa ettevõtte välist suhtlust toimub e-posti teel, kus mõne koostööpartnerite poolt saabunud e-kirja puhul on eeldatud, et see jõuab ka pärast kliendini tutvumiseks. Minu jaoks esimeseks kogemuseks kolmanda käsuga või pigem selle rikkumisega oli kui sain partneri käest päringu kinnitusega kirja, kus oli kasutatud emootikone, mis oleks täiesti tavalise suhtlemise korral, kuid tundus natuke mitte asjakohane ametliku