6 Nädal. Autoriõiguste reformide ettepanekutest

 Rick Falkvinge ja Christian Engström oma raamatus "The Case For Copyright Reform" toovad välja kuus ettepanekut autoriõiguste reformimiseks, muutmaks neid kasulikumaks mitte suurfirmade jaoks vaid kasutajatele ja autoritele.

Esimest ettepanekut ei saa muidugi nimetada reformiks, kuna seal muudatuse asemel pakutakse midagi säilitada olemaoleval kujul. Nimelt autoril peaks jääma õigus ja võimalus saada tunnustatud autorina ja samas ei tohi kellegi teise töö enda omaks kuulutada. See kõlab väga loogiliselt ja on väga mõistetav miks antud autoriõiguse aspekti ei olegi vaja muuta.

Teiseks punktiks on vabastada sisu jagamist mitte kasusaamise eesmärgil. Sellega peaks olema tagatud võimalus eraisikutel omavahel jagada karistamata muidu autoriõigustega kaitstud sisu, niikaua kui seda ei tehta kasu saamise eesmärgil. Autorid toovad siin näitena, et inimene ei pidanud muretsema autoriõiguste rikkumise pärast kui kirjutas ümber luuletust ja saatis selle kellelegi. Ilma sellist reformi võib asi päris absurdseks minna, kus oma autos muusika kuulamisel ei tohiks auto aknaid lahti teha, kuna siis õues olevad inimesed võivad kuulda seda muusikat ehk sisuliselt on autojuht jaganud teistega autoriõigustega kaitstud sisu rikkudes sellega autoriõigust.

Kolmas ettepanek puudutab autoriõiguste kehtivusaega. Praegu kehtib autoriõigus autori kogu eluaja jooksul ja ka 70 aastat pärast tema surma [1]. Autorite ettepanek on vähendada selle 20 aastani pärast avalikustamist. Selline kehtivusaeg tundub mõistlik, et autoril oleks piisavalt aega oma loomingu pealt kasumi saada ja samas, arvestades tänapäevast elutempot, säiliks veel antud loomingu aktuaalsus ka sellel ajal kui ta saab vabalt saadavaks.

Kohe järgmise punktina on käistletud autoriõiguste kehtivusaja erijuhtumit, kui autor on teadmata. See on eriline juhtum, kuna sellised teosed on ka automaatselt kaitstud autoriõigusega ja neid ei ole võimalik mitte kuidagi kasutada, kuna pole teada kelle käest oleks võimalik selle jaoks luba saada. Anonüümselt või pseudoanonüümselt avalikustatud teostele ei saa autoriõigus kehtida autori kogu eluaja jooksul, kuna autorit ei ole teada ja järelikult puudub võimalus ka tema eluaja jälgida ning täna on sellisel juhul kehtivusaeg 70 aastat pärast avalikustamist [1]. See on ülemõistuse suur aeg kui arvestada, et kogu see aeg ei ole teosega lubatud midagi teha. Samuti on sellisel juhul ka eelmises punktis pakutud 20 aastat on liiga pikk aeg. Selle lahenduseks on pakutud 5-aastane registreerimis periood ehk teosele automaatselt hakkab autoriõigus kehtima 5-ks aastaks, kuid 20-aastase kehtivuse jaoks on vaja esimese 5 aasta jooksul autoril registreerida teose enda omana.

Veel üheks punktiks on anda võimaluse väikeste teoste osade või fragmentide vabaks kasutamiseks uute teoste loomiseks. Siin lihtsa näitena on "remix"-d muusikas, aga natuke kaasaegsem näide oleks filmi osade kasutamine meme või GIF-de loomisel.

Viimaseks ettepanekuks on digitaalõiguste haldamise keelamine. Selle põhjuseks on toodud, et ei ole riigi poolt autoriõiguse mõistlikumaks muutmisel, kui kasumi kasvatamisele suunatud ettevõtted saavad tehniliste kaitsemeetmetega seada oma piiranguid sisu ligipääsetavusele.

[1] https://www.autor.ee/seadused-ja-konventsioonid/