ITSPEA

 Nädala alguses vaatasin teiste rühmade poolt esitatud rühmatöid ning üks jäi eriti silma, sest selle nimetusest mina lugesin välja "Ironman". Selleks rühmatööks oli muidugi Mari-Ann Piht, Helen Aavisto ja Kristjan Keskküla poolt kirjutatud töö teemal Eksoskeletid. Teemavalik mulle väga sümpatiseerib, kuid siin peaksin rohkem keskenduma kui hästi ta sobib õppeainega ja vastab rühmatöö kirjelduses seotud piirangutele. Antud teema võiks haakuda kolmeteistkümnenda õppenädala teemaga, kui vaadelda eksoskeleti tugilahendusena. Samuti on aktiivsete eksoskeletide juhtimine on kindlasti seotud IT-ga. rühmatöös on kirjeldatud tarka raudrüü, mis kasutab sensoreid ja mikrokontrollereid, ja on mainitud ka tehisintellekti kasutamist tuleviku eksoskeletide juhtimiseks, kuid suuremas osas on keskendatud mehhaaniliste ja füsialoogilistele aspektidele. Kolme inimese poolt kirjutatud töö kohta on ta piisavalt pikk ning on kasutatud piisavalt illustratsioone, mis on sellise teemavaliku puhul er

 Selle nädala blogipostituses vaatlen ühe Eestis tegutseva IT-ga seotud ettevõtte, kellel on nii keskkonna sõbralikkuse kui ka eetilise suhtumise maine. Selleks ettevõtteks on Telia. Telia kodulehel saab leida nii nende üldist eetikakoodeksi kui ka natuke pikemat dokumenti, mida võiks kirjeldada kui töötajate käitumise meelespea koos konkreetsete näidetega. Eetikakoodeksis on kirjeldatud kogu TeliaSonera Grupi poolt järgitavaid põhimõtteid, et tegutsetakse lähtuvalt asukohariigi seadusandlusest, toetatakse korruptsioonivastast võitlust, ei aktsepteerita lapsetööliste ja orjatööjõu kasutamist, töötajaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt ning kedagi ei tohi diskrimineerida ega ahistada [1]. On ka kirjeldatud ettevõtte suhted klientidega, kus olulisemaks aspektiks on privaatsuse kindlustamine ja kliendi isikuandmete kaitse. Lisaks on väljatoodud Telia püüdlus pakkuda hea kvaliteedi ja hinna suhtega teenuseid seejuures mitte kasutades ebaõiglaseid ega ebaausaid võtteid. Samuti on välja tood

 Turbe oht, millega kõige sagedamini puutun töö juures, on pettukirjad. Kui paar aastat tagasi võis korra kuus mõnele õnnelikule töötajale tulla meil teatega, et ta on võitnud 4 miljonit US dollarit loteriis, milles pole osa võtnud, siis viimasel ajal on pettukirju hakanud tunduvalt rohkem tulema ja nad on ka palju nutikamaks muutunud. Küll tuleb veel loto võidu ja idamaalase pärandi kohta kirju, aga nüüd on hakanud tulema meilid, mille sisu peal on palju rohkem tööd tehtud. Tulevad eestikeelsed meilid, mis mõnikord paistavad et ei olegi google translate-ga tõlgitud, et mõne partneri saadetud arve on tasumata jäänud või tulevad kutsed koosolekutele või koolitustele. Palju usutavamateks on muutunud ka aadressid, kust sellised kirjad tulevad. Mida peaks siis tegema, et selliste kirjade ohvriks mitte jääda? Esiteks tehnoloogia poolt saab filtreerida või märgistada kahtlase sisuga või saatjaga meile. Samuti tasemel pahavaratõrje võiks minimeerida kahju, juhul kui meil jõuab kasutajan ja ka