3 Nädal. Uue meedia mõju traditsioonilisele

Uus meedia on avaldanud suurt mõju infonäljastele inimestele, muutes informatsiooni kättesaadavamaks, kuid selle hinnaks on allikate usaldusväärsus. Aga kasutajad ei ole ainukesed, keda on uue meedia tulek mõjutanud. Siin toon välja minu arvates kõige positiivsema muudatuse, mida tõi kaasa uue meedia tekke, ja ka kõige halvema tagajärje traditsioonilisele meediale.


Traditsioonilist meedia võiks vaadelda kui ühesuunalist info kanalit. Nii ajalehe korral kui ka tele- ja raadiosaadete puhul soovitud sõnum jõuab tarbijani ja keegi ei oodanud tarbijalt mingit sõnumit vastu saada. Võimalusi info edastamiseks vastupidises suunas väga palju ei olnud.

 Uue meedia tulekuga, aga muutus ka traditsiooniline meedia interaktiivsemaks. Ajalehed, millel on nüüd lisaks paberkandjal väljaannetele ka internetis artiklid, on andnud lugejatele võimaluse jätta omapoolne kommentaar artikli sisu kohta. Mõnest kommentaarist algab lugejate vahel arutelu ja mõnel harval juhul sellest arutelust saab isegi rohkem infot kui artiklist endast. Radio puhul, kuigi uudised on enamasti ikka jäänud ühesuunaliseks teave edastamiseks, siis teised raadisaadet üritavad kuulajaid kaasata kas andes võimaluse eetrisse helistada või algatanud oma Facebook-i lehel küsitlused või arutelud.


Uue meedia negatiivseks tagajärjeks traditsioonilisele meediale on kindlasti viimase populaarsuse langus. Kui eelmisel aastal internetiühendusega leibkondade arv Eestis kasvas üle 91% [1], siis televisiooni teenust kasutatavate leibkondade arv läheb väiksemaks. Üha rohkem inimesi valib traditsioonilise televisiooni asemel voogedastusteenuseid nagu Netflix, Hulu ja Amazon Prime. Voogedastuse eeliseks on paindlikus, võimalus vaadata just seda mida soovid sellel hetkel millal soovid ja seejuures teenuse kasutamine ei ole seotud mingi konkreetse kohaga või seadmega. Just paindlikuse puudumine minu arvates on põhjuseks, miks traditsioonilise meedia populaarsus langeb.



 [1] https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/infotehnoloogia-innovatsioon-ja-teadus-arendustegevus/info-ja-kommunikatsiooni-tehnoloogia

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

11 Nädal. Arendus- ja ärimudel

 Selle nädala postituses üritan vaadata ühte sammsammulise tarkvara arenduse mudelit kasutatava projekti. oma näiteks valisin paljudele väga tuttava tarkvara - Microsoft Office. Kuigi Office on juba ammu kasutuses selle arendamine jätkub. Üheks oluliseks osaks selle protsessi juures on kasutajate käest saadud andmed ja nende analüüs, kus uuritakse, kuidas kasutajat MS Office tarkvara kasutavad ning võetakse arvesse ka kasutajate otsest tagasisidet. Selle alusel otsustakse, mis muudatusi on vaja teha. Pärast muudatuste arendust viiakse neid mõne järgneva uuendusega kasutahate Office versiooni ja protsess algab otsast peale. Rääkides ärimudelist, Microsoft tervikuna kasutab pea kõike ärivaralisi ärimudeleid tulu saamiseks. Windows võiks kvalifitseeruda traditsioonilise omandavara alla. Tervikplatvormi, kus ristvara tuleb koos tarkvaraga, Microsofti esindajaks oleks Xbox. Microsoft SQL Server ja Windows server kasutavad tarkvara kui teenuse mudelit. LinkedIn puhul on korraga nii freemium,
Lisateave

10 Nädal. Hacker-HOWTO arvustus

 Tänapäeval kuuldes sõna "häkker" suurem osa inimestest kujutab ette pätti, kes üritab teiste arvutitest infot varastada. Oma artiklis "Kuidas saada häkkeriks" Eric Steven Raymond räägib, mis tähendab olla häkker selle klassikalises mõttes ja mis on vajalik et temaks saada. Häkker olemus koosneb kahest põhiosast, tema tehnilistest oskustest ja suhtumisest. Tehniliste oskuste osas kõik tundub vägagi loogiline. Häkker peab oskama programmeerima, mis ei tähenda mingi konkreetse programmeerimiskeele teadmist, vaid pigem lahenduste leidmise oskust olemata kasutatavast keelest. Selle juures kasuks tuleb mitme võimalikult erineva programmeerimis keele teadmine. Samuti oluliseks riistaks on veeb ja seda on vaja tunda. Lisaks on vajalik inglis keele oskus, kuna arvuti maailmas nii suhtlus kui ka vajalik kirjandus on peamiselt ingliskeelne. Mis puudutab suhtumist, mis peaks häkkeril olema Raymond tõi välja, et häkkeril peaks olema armastus probleemide lahendamise vastu ning õ
Lisateave

13 Nädal. Tugilahendus

Kujutis
 Täna tahaks kirjutada ühest ideest, mis ei ole küll prototüübist edasi jõudnud, kuid mille mõte tundub hea. Jutt läheb sõrme peal kantavast lugemisseadmest. Prototüüpi valmistati MIT Media Laborotory poolt 2015. aastal. See kujutab endast kahest põhiosast koosneva süsteemi. Üheks osaks on väike kaamera, mis on paigaldatud sõrmuse sisse ning fikseerib seda, kuhu on sõrm suunatud. Teine on nutitelefoni rakendus, mis töötleb saadud pilti [1]. Seade on mõeldud nägemispuudega inimestele, et anda neile suulises vormis info selle kohta, mille peale nemad sõrmega osutuvad. Pilt 1. EyeRing [2] Selle kasutamiseks inimene peaks läbi mikrofoni andma käsku, mis tüüpi infot ta soovib saada, näiteks kas teksti ette lugemist, rahatähte tuvastamist või värvi nimetamist. Seejärel osutab kasutaja sõrme koos kaameraga teda huvitava objekti poole ja vajutab sõrmuse peal olevat nuppu. Siis kaamera pilt saadetakse läbi Bluetooth ühenduse nutitelefoni, kus rakendus analiseerib saadud pilti ja läbi trekst-kõn
Lisateave