4 Nädal. Eesti infoühiskonna arengukava visioonide realiseerumine

 2013. aastal andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja Eesti infoühiskonna arengukava, kus oli välja toodud rida visioone, mis muudatusi võiks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng tuua aastaks 2020. Nii mõnegi visiooni puhul on sõnastusest tulenevalt raske hinnata kui hästi on nad tänaseks realiseerunud.

Ühes sellises punktiks on kirjutatud, et inimesed on saanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil targaks tarbijaks, kuid  pole täpselt defineeritud mida tark tarbija endast kujutab. Selles punktis on lisatud, et inimesed hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest [1]. Tõepoolest inimeste osakaal, kes on kasutanud e-kaubandust on kasvanud. Nii aastal 2013 oli see osakaal kõigest 23%, mis oli tunduvalt madalam kui EL-i keskmine, ja 2020. aastaks oli osakakaal jõudnud juba 69%-ni ja on jõudnud soovitud EL-i keskmise tasemini [2]. Kuid see et inimesed on kolinud oma ostu tegemist füüsilisetest poodidest veebi lehtedele ei näita veel, et inimesed hoiaksid raha kokku või mingil muul moel tarbiksid targalt. Pigem vastupidi kui ostude tegemine läks mugavamaks ja selle jaoks pole vaja kodustki lahkuda, siis võisid inimesed raha kokkuhoiu asemel vastupidi rohkem kuulutada, nii 2019 aastal oli keskmine e-kaubanduse tehingu summa 16,7 eurot ja 2020 aasta alguses oli see juba kasvanud 33,5 euroni [3]. Mina tunnen, et selline kasv võiks tähendada, et pigem inimeste targaks tarbijaks saamise visiooni reliseerimine on pigem ebaõnnestunud.

Visioon, mida võiks lugeda hästi realiseerituks, peab olema püstitatud nii, et oleks täpne mõõtmiskriteerium, mille alusel otsustada millal on eesmärk saavutatud. Selliseks visiooniks nimetaksin kohe esimest: "Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond" [1]. Sellele visioonile oli toodud väga täpne eesmärk - olla maailma kõige vabama internetiga riikide TOP-5 seas ja see eesmärk on edukalt saavutatud ning praegu on Eesti interneti vabaduse edetabelis teisel kohal [4]. võib muidugi lisada, et see oli ainuke visioon, kus polnud ettenähtud  mingit muutust vaid pigem juba olemasoleva olukorra säilitamist, kuna ka 2013. aastal oli Eesti teisel kohal [1].

[1]  https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

[2]  https://www.stat.ee/et/uudised/digiareng-eesti-linnades-ja-valdades-kes-vajavad-jareleaitamist

[3]  https://www.e-kaubanduseliit.ee/uudised/eestist-sooritatud-ostude-osakaal-on-suurenenud

[4]  https://freedomhouse.org/countries/freedom-net/scores?sort=desc&order=Total%20Score%20and%20Status