Esimese nädala postitus jäi küll õigel ajal esitamata, kuid ikka lisan selle nimelise postituse. Esiteks katsetamiseks ja teiseks, et nädalate arvestus algaks ühest.
Selle nädala blogipostituses vaatlen ühe Eestis tegutseva IT-ga seotud ettevõtte, kellel on nii keskkonna sõbralikkuse kui ka eetilise suhtumise maine. Selleks ettevõtteks on Telia. Telia kodulehel saab leida nii nende üldist eetikakoodeksi kui ka natuke pikemat dokumenti, mida võiks kirjeldada kui töötajate käitumise meelespea koos konkreetsete näidetega. Eetikakoodeksis on kirjeldatud kogu TeliaSonera Grupi poolt järgitavaid põhimõtteid, et tegutsetakse lähtuvalt asukohariigi seadusandlusest, toetatakse korruptsioonivastast võitlust, ei aktsepteerita lapsetööliste ja orjatööjõu kasutamist, töötajaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt ning kedagi ei tohi diskrimineerida ega ahistada [1]. On ka kirjeldatud ettevõtte suhted klientidega, kus olulisemaks aspektiks on privaatsuse kindlustamine ja kliendi isikuandmete kaitse. Lisaks on väljatoodud Telia püüdlus pakkuda hea kvaliteedi ja hinna suhtega teenuseid seejuures mitte kasutades ebaõiglaseid ega ebaausaid võtteid. Samuti on v...
Kuidas eristada professionaali? Kindlasti ei saa seda teha inimese staatuse või ametikoha järgi. Ei saa öelda, et kõik kodeerijad on amatöörid ja tarkvaraarendajad on "proffid", või et perearst on kindlasti professionaal ja medõde ei saagi professionaalne olla, või CNC pingi seadistaja on vaikimisi käsitöölised ja kui ta teeks oma tööd professionaalsemalt saaks temast kohe insener. Ka palganumbri järgi ei oleks õige eristada amatööri professionaalist. Nii perearst, kes teeb oma tööd korralikult ja üritab igale patsiendile aidata, võib väiksema palga saada kui perearst, kes võtab endale võimalikult palju patsiente, kuid võimalikult vähe saadab neid uuringutele või analüüsidele. Minu seisukohalt omaduseks mis kõige enam eristab professionaali on tema suhtumine oma töösse. Käsitööline võib olla oma eriala spetsialist, kes on õppinud oma väga efektiivseid töövõtteid, et kiiremini või väiksema vaevaga resultaadini jõuda, aga professionaali jaoks töö ei ole lihtsalt ülesannete jad...
Turbe oht, millega kõige sagedamini puutun töö juures, on pettukirjad. Kui paar aastat tagasi võis korra kuus mõnele õnnelikule töötajale tulla meil teatega, et ta on võitnud 4 miljonit US dollarit loteriis, milles pole osa võtnud, siis viimasel ajal on pettukirju hakanud tunduvalt rohkem tulema ja nad on ka palju nutikamaks muutunud. Küll tuleb veel loto võidu ja idamaalase pärandi kohta kirju, aga nüüd on hakanud tulema meilid, mille sisu peal on palju rohkem tööd tehtud. Tulevad eestikeelsed meilid, mis mõnikord paistavad et ei olegi google translate-ga tõlgitud, et mõne partneri saadetud arve on tasumata jäänud või tulevad kutsed koosolekutele või koolitustele. Palju usutavamateks on muutunud ka aadressid, kust sellised kirjad tulevad. Mida peaks siis tegema, et selliste kirjade ohvriks mitte jääda? Esiteks tehnoloogia poolt saab filtreerida või märgistada kahtlase sisuga või saatjaga meile. Samuti tasemel pahavaratõrje võiks minimeerida kahju, juhul kui meil jõuab kasutajan j...
Kommentaarid
Postita kommentaar