Esimese nädala postitus jäi küll õigel ajal esitamata, kuid ikka lisan selle nimelise postituse. Esiteks katsetamiseks ja teiseks, et nädalate arvestus algaks ühest.
Nagu ka igal pool mujal on Internetis omad käitumisreeglid. Üheks selliseks reeglite koguks on Virginia Shea raamat "Netiquette", kus on välja toodud 10 käsku, milee järgi tuleks veebis suhtlemisel käituda. Kuna veeb on suur ja lai ning selles on palju erinevaid suhtlemis võimalusi, siis olenevalt kohast ei pea üks või teine käsk olema väga rangelt täidetud. Nii näiteks võib mõnes rollimängus kasutusele võtta täiesti ebaloomuliku enda jaoks päris elus käitumise malli. See pärast tunnen, et eriti oluline on kolmas käsk "tea, kus sa oled". Töö juures suurem osa ettevõtte välist suhtlust toimub e-posti teel, kus mõne koostööpartnerite poolt saabunud e-kirja puhul on eeldatud, et see jõuab ka pärast kliendini tutvumiseks. Minu jaoks esimeseks kogemuseks kolmanda käsuga või pigem selle rikkumisega oli kui sain partneri käest päringu kinnitusega kirja, kus oli kasutatud emootikone, mis oleks täiesti tavalise suhtlemise korral, kuid tundus natuke mitte asjakohane ametliku...
Täna tahaks kirjutada ühest ideest, mis ei ole küll prototüübist edasi jõudnud, kuid mille mõte tundub hea. Jutt läheb sõrme peal kantavast lugemisseadmest. Prototüüpi valmistati MIT Media Laborotory poolt 2015. aastal. See kujutab endast kahest põhiosast koosneva süsteemi. Üheks osaks on väike kaamera, mis on paigaldatud sõrmuse sisse ning fikseerib seda, kuhu on sõrm suunatud. Teine on nutitelefoni rakendus, mis töötleb saadud pilti [1]. Seade on mõeldud nägemispuudega inimestele, et anda neile suulises vormis info selle kohta, mille peale nemad sõrmega osutuvad. Pilt 1. EyeRing [2] Selle kasutamiseks inimene peaks läbi mikrofoni andma käsku, mis tüüpi infot ta soovib saada, näiteks kas teksti ette lugemist, rahatähte tuvastamist või värvi nimetamist. Seejärel osutab kasutaja sõrme koos kaameraga teda huvitava objekti poole ja vajutab sõrmuse peal olevat nuppu. Siis kaamera pilt saadetakse läbi Bluetooth ühenduse nutitelefoni, kus rakendus analiseerib saadud pilti ja läbi trekst...
2013. aastal andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja Eesti infoühiskonna arengukava, kus oli välja toodud rida visioone, mis muudatusi võiks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng tuua aastaks 2020. Nii mõnegi visiooni puhul on sõnastusest tulenevalt raske hinnata kui hästi on nad tänaseks realiseerunud. Ühes sellises punktiks on kirjutatud, et inimesed on saanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil targaks tarbijaks, kuid pole täpselt defineeritud mida tark tarbija endast kujutab. Selles punktis on lisatud, et inimesed hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest [1]. Tõepoolest inimeste osakaal, kes on kasutanud e-kaubandust on kasvanud. Nii aastal 2013 oli see osakaal kõigest 23%, mis oli tunduvalt madalam kui EL-i keskmine, ja 2020. aastaks oli osakakaal jõudnud juba 69%-ni ja on jõudnud soovitud EL-i keskmise tasemini [2]. Kuid see et inimesed on ...
Kommentaarid
Postita kommentaar