Esimese nädala postitus jäi küll õigel ajal esitamata, kuid ikka lisan selle nimelise postituse. Esiteks katsetamiseks ja teiseks, et nädalate arvestus algaks ühest.
Selle nädala blogipostituses vaatlen ühe Eestis tegutseva IT-ga seotud ettevõtte, kellel on nii keskkonna sõbralikkuse kui ka eetilise suhtumise maine. Selleks ettevõtteks on Telia. Telia kodulehel saab leida nii nende üldist eetikakoodeksi kui ka natuke pikemat dokumenti, mida võiks kirjeldada kui töötajate käitumise meelespea koos konkreetsete näidetega. Eetikakoodeksis on kirjeldatud kogu TeliaSonera Grupi poolt järgitavaid põhimõtteid, et tegutsetakse lähtuvalt asukohariigi seadusandlusest, toetatakse korruptsioonivastast võitlust, ei aktsepteerita lapsetööliste ja orjatööjõu kasutamist, töötajaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt ning kedagi ei tohi diskrimineerida ega ahistada [1]. On ka kirjeldatud ettevõtte suhted klientidega, kus olulisemaks aspektiks on privaatsuse kindlustamine ja kliendi isikuandmete kaitse. Lisaks on väljatoodud Telia püüdlus pakkuda hea kvaliteedi ja hinna suhtega teenuseid seejuures mitte kasutades ebaõiglaseid ega ebaausaid võtteid. Samuti on v...
Kuidas eristada professionaali? Kindlasti ei saa seda teha inimese staatuse või ametikoha järgi. Ei saa öelda, et kõik kodeerijad on amatöörid ja tarkvaraarendajad on "proffid", või et perearst on kindlasti professionaal ja medõde ei saagi professionaalne olla, või CNC pingi seadistaja on vaikimisi käsitöölised ja kui ta teeks oma tööd professionaalsemalt saaks temast kohe insener. Ka palganumbri järgi ei oleks õige eristada amatööri professionaalist. Nii perearst, kes teeb oma tööd korralikult ja üritab igale patsiendile aidata, võib väiksema palga saada kui perearst, kes võtab endale võimalikult palju patsiente, kuid võimalikult vähe saadab neid uuringutele või analüüsidele. Minu seisukohalt omaduseks mis kõige enam eristab professionaali on tema suhtumine oma töösse. Käsitööline võib olla oma eriala spetsialist, kes on õppinud oma väga efektiivseid töövõtteid, et kiiremini või väiksema vaevaga resultaadini jõuda, aga professionaali jaoks töö ei ole lihtsalt ülesannete jad...
See nädal vaatlen ühte head ja ühte mitte nii väga head näidet veebilehe kasutatavusest. Positiivseks näiteks tooks Swedbank-a veebilehe/internetipanka. Ei väida, et see on teistest internetipankadest mugavam või mõnel muul moel parem. Lihtsalt juhtus, et mul on kõige rohkem kogemust just Swedbanga veebilehega ja see kogemus on olnud enamasti positiivne. Proovin ka vaadelda seda lehte Jakob Nielseni poolt sõnastatud kasutatavuse komponentide alusel: Õpitavus - Lehel on viited vastavalt võimalikele valdkondadele, milleks kasutaja võiks tahta seda lehte kasutada, kust edasi on selgete pealkirjadega rühmitatud täpsemad funktsionaalsused, et saaks teha juba konkreetsema valiku vastavalt eemärkidele. Tõhusus - Jällegi tänu sellisele ülesehitusele vajaliku funktsioonini või infoni on võimalik jõuda kahe-kolme klikiga. Meeldejäävus - Selged pealkirjad aitavad kiiresti meeldetuletada, mis suunas on vaja liikuda. Muidugi peab ka mainima, et kui ei ole juba väga pikka aega Swedbanga lehte k...
Kommentaarid
Postita kommentaar