2 Nädal. Kaks nähtust Interneti varaesemast ajaloost

 Selle nädala postituses räägin kahest nähtusest. Ühest, mis on tänapäevani säilinud, ning teisest, mis ei elanud Interneti arengut ja laialdast levikut üle.

Raadio

Raadio kui seade sai loodud juba 19. sajandi lõpus, aga siin mõtlen pigem raadioringhäälingut. Esimesed regulaarsed raadioringhäälingud tekkisid enne esimest maailma sõda ning 1920 aastaks on maailmas olemas juba kommerts raadiojaamad [1]. 

Kuna tegemist on mugava ja kiire info edastamise ja vastuvõtmise lahendusega, siis raadio säilis ka pärast televisiooni tulekut. Interneti tulek tõi kaasa ka netiraadio tekkimist, mis võimaldab inimestel kuulata peale otseeetris olevate saadete ka vanemate saadete salvestusi ja seda mitte ainult enda regiooni raadiojaamadest vaid ka teisest maailma otsast. Vaatamata lisavõimalustele, mida internetiraadio pakub, tavalise radiolainete abil edastatud muusika ja saated ikka leiavad endale kuulajaskonda ja nii veel 2020. aastal 84%  eurooplast kuulasid regulaarselt raadiosaateid [2].

Ise tunnen, et kuigi raadio on endiselt alles, siis selle roll on siiski muutunud. Kui varem võis raadiringhäälingut pidada üheks olulisematest info allikatest, siis praegu on see pigem tühjuse täideks, et autosõidu ajal või tööjuures midagi mängiks tagataustal.

Videolaenutus

Kui raadio oma enam-vähem algsel kujul suutis üle elada Interneti tuleku, siis füüsilisel kandjal videolaenutuse äri on nüüdseks pea täielikult kadunud. See ei juhtunud kohe ja 1991. aastal filmidega VHS kassetide laenutus oli veel täies hoos. Enda lapsepõlvest, mis oli juba mõnevõrra hiljem, veel täpselt mäletan, kus oli kodule lähim garaaži moodi maja juurdeehitises asetsev kiosk, kust sai nädalavahetuseks midagi vaatamiseks võtta. Hiljem tulid ka vähe ametlikuma ilmega kioskid, kus kassetide asemel olid juba plaadid, kuid need enam ei pakkunud huvi, sest 2002. aastal internetist allalaaditud filmi. 2007. aastal alustas Elion digitaalse videolaenutuse [3], mis tähendas et filme ei ole enam vaja isegi allalaadida vaatamiseks.

Ja nii samm-sammult füüsilisel kandjal videolaenutuse populaarsus langes ning 2012. aastal oli enamus laenutuspunkte Eestis kinni. Muidugi digitaalse laenutuse tekke ja Internetis filmide saadavus ei olnud ainukesed põhjused laenutuspunktide kinni panekuks. Füüsilisel kandjal filmide odavnemine poodides tõi samamoodi kaasa inimeste väheneva huvi laenutuse vastu.

Samas ei julgeks väita, et füüsilisel kandjal videolaenutust enam üldse ei eksisteeri. Suuremates raamatukogudes on ka täna säilinud võimalus filme laenata, aga mitte tasulise teenusena.



[1] https://www.vintageradio.nl/Menu/philips_engels.htm

[2] https://www.redtech.pro/ebu-releases-audience-trends-radio-2021-report/

[3] https://www.aripaev.ee/uudised/2007/04/17/mai-lopus-kaivitub-elioni-digivideolaenutus

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

11 Nädal. Arendus- ja ärimudel

 Selle nädala postituses üritan vaadata ühte sammsammulise tarkvara arenduse mudelit kasutatava projekti. oma näiteks valisin paljudele väga tuttava tarkvara - Microsoft Office. Kuigi Office on juba ammu kasutuses selle arendamine jätkub. Üheks oluliseks osaks selle protsessi juures on kasutajate käest saadud andmed ja nende analüüs, kus uuritakse, kuidas kasutajat MS Office tarkvara kasutavad ning võetakse arvesse ka kasutajate otsest tagasisidet. Selle alusel otsustakse, mis muudatusi on vaja teha. Pärast muudatuste arendust viiakse neid mõne järgneva uuendusega kasutahate Office versiooni ja protsess algab otsast peale. Rääkides ärimudelist, Microsoft tervikuna kasutab pea kõike ärivaralisi ärimudeleid tulu saamiseks. Windows võiks kvalifitseeruda traditsioonilise omandavara alla. Tervikplatvormi, kus ristvara tuleb koos tarkvaraga, Microsofti esindajaks oleks Xbox. Microsoft SQL Server ja Windows server kasutavad tarkvara kui teenuse mudelit. LinkedIn puhul on korraga nii freemium,
Lisateave

10 Nädal. Hacker-HOWTO arvustus

 Tänapäeval kuuldes sõna "häkker" suurem osa inimestest kujutab ette pätti, kes üritab teiste arvutitest infot varastada. Oma artiklis "Kuidas saada häkkeriks" Eric Steven Raymond räägib, mis tähendab olla häkker selle klassikalises mõttes ja mis on vajalik et temaks saada. Häkker olemus koosneb kahest põhiosast, tema tehnilistest oskustest ja suhtumisest. Tehniliste oskuste osas kõik tundub vägagi loogiline. Häkker peab oskama programmeerima, mis ei tähenda mingi konkreetse programmeerimiskeele teadmist, vaid pigem lahenduste leidmise oskust olemata kasutatavast keelest. Selle juures kasuks tuleb mitme võimalikult erineva programmeerimis keele teadmine. Samuti oluliseks riistaks on veeb ja seda on vaja tunda. Lisaks on vajalik inglis keele oskus, kuna arvuti maailmas nii suhtlus kui ka vajalik kirjandus on peamiselt ingliskeelne. Mis puudutab suhtumist, mis peaks häkkeril olema Raymond tõi välja, et häkkeril peaks olema armastus probleemide lahendamise vastu ning õ
Lisateave

13 Nädal. Tugilahendus

Kujutis
 Täna tahaks kirjutada ühest ideest, mis ei ole küll prototüübist edasi jõudnud, kuid mille mõte tundub hea. Jutt läheb sõrme peal kantavast lugemisseadmest. Prototüüpi valmistati MIT Media Laborotory poolt 2015. aastal. See kujutab endast kahest põhiosast koosneva süsteemi. Üheks osaks on väike kaamera, mis on paigaldatud sõrmuse sisse ning fikseerib seda, kuhu on sõrm suunatud. Teine on nutitelefoni rakendus, mis töötleb saadud pilti [1]. Seade on mõeldud nägemispuudega inimestele, et anda neile suulises vormis info selle kohta, mille peale nemad sõrmega osutuvad. Pilt 1. EyeRing [2] Selle kasutamiseks inimene peaks läbi mikrofoni andma käsku, mis tüüpi infot ta soovib saada, näiteks kas teksti ette lugemist, rahatähte tuvastamist või värvi nimetamist. Seejärel osutab kasutaja sõrme koos kaameraga teda huvitava objekti poole ja vajutab sõrmuse peal olevat nuppu. Siis kaamera pilt saadetakse läbi Bluetooth ühenduse nutitelefoni, kus rakendus analiseerib saadud pilti ja läbi trekst-kõn
Lisateave