ITSPEA

 See nädal kirjutan kahest erinevast tuntud IT valdkonna ettevõtte juhist. nendeks valisin Amazon ja Blue Origin asutaja Jeff Bezos ja praeguse Apple tegevjuhi Tim Cook. Jeff Bezos on üks maailma rikkamatest inimestest ning seda tänu edukale kliendikesksele oma ettevõtte juhtimisele. Teda kirjeldatakse kui autoritaarset juhi, kes tihti peale tühistab teiste poolt tehtud otsuseid [1]. Sama on temas vaieldamatult innovaatilisust ning oskust inspireerida töötajad tema ideid ellu viima [2]. Jeff Bezos lõpetas Princeton ülikooli elektriehituse ja tarkvaratehnika eriala [3] ja ta oli eeskätt tehniline innovaator ja juba pärast sai temast edukas juht. Arvestades selle nädala kursuse teemas antud IT juhi eri rolle, ütleks Jeff Bezose kohta, et tema kirjeldamiseks sobiksid kõige paremini arengumootori  (change agent) ja juhi (leader) rollid. Teiseks juhiks kellest kirjutada valisin Tim Cook, kes on kordinaalselt erinev esimesest. Ta lõpetas tööstustehnoloogia eriala Auburni üliko...

 Kuidas eristada professionaali? Kindlasti ei saa seda teha inimese staatuse või ametikoha järgi. Ei saa öelda, et kõik kodeerijad on amatöörid ja tarkvaraarendajad on "proffid", või et perearst on kindlasti professionaal ja medõde ei saagi professionaalne olla, või CNC pingi seadistaja on vaikimisi käsitöölised ja kui ta teeks oma tööd professionaalsemalt saaks temast kohe insener. Ka palganumbri järgi ei oleks õige eristada amatööri professionaalist. Nii perearst, kes teeb oma tööd korralikult ja üritab igale patsiendile aidata, võib väiksema palga saada kui perearst, kes võtab endale võimalikult palju patsiente, kuid võimalikult vähe saadab neid uuringutele või analüüsidele. Minu seisukohalt omaduseks mis kõige enam eristab professionaali on tema suhtumine oma töösse. Käsitööline võib olla oma eriala spetsialist, kes on õppinud oma väga efektiivseid töövõtteid, et kiiremini või väiksema vaevaga resultaadini jõuda, aga professionaali jaoks töö ei ole lihtsalt ülesannete jad...

  Rick Falkvinge ja Christian Engström oma raamatus "The Case For Copyright Reform" toovad välja kuus ettepanekut autoriõiguste reformimiseks, muutmaks neid kasulikumaks mitte suurfirmade jaoks vaid kasutajatele ja autoritele. Esimest ettepanekut ei saa muidugi nimetada reformiks, kuna seal muudatuse asemel pakutakse midagi säilitada olemaoleval kujul. Nimelt autoril peaks jääma õigus ja võimalus saada tunnustatud autorina ja samas ei tohi kellegi teise töö enda omaks kuulutada. See kõlab väga loogiliselt ja on väga mõistetav miks antud autoriõiguse aspekti ei olegi vaja muuta. Teiseks punktiks on vabastada sisu jagamist mitte kasusaamise eesmärgil. Sellega peaks olema tagatud võimalus eraisikutel omavahel jagada karistamata muidu autoriõigustega kaitstud sisu, niikaua kui seda ei tehta kasu saamise eesmärgil. Autorid toovad siin näitena, et inimene ei pidanud muretsema autoriõiguste rikkumise pärast kui kirjutas ümber luuletust ja saatis selle kellelegi. Ilma sellist reformi...

 Nagu ka igal pool mujal on Internetis omad käitumisreeglid. Üheks selliseks reeglite koguks on Virginia Shea raamat "Netiquette", kus on välja toodud 10 käsku, milee järgi tuleks veebis suhtlemisel käituda. Kuna veeb on suur ja lai ning selles on palju erinevaid suhtlemis võimalusi, siis olenevalt kohast ei pea üks või teine käsk olema väga rangelt täidetud. Nii näiteks võib mõnes rollimängus kasutusele võtta täiesti ebaloomuliku enda jaoks päris elus käitumise malli. See pärast tunnen, et eriti oluline on kolmas käsk "tea, kus sa oled". Töö juures suurem osa ettevõtte välist suhtlust toimub e-posti teel, kus mõne koostööpartnerite poolt saabunud e-kirja puhul on eeldatud, et see jõuab ka pärast kliendini tutvumiseks. Minu jaoks esimeseks kogemuseks kolmanda käsuga või pigem selle rikkumisega oli kui sain partneri käest päringu kinnitusega kirja, kus oli kasutatud emootikone, mis oleks täiesti tavalise suhtlemise korral, kuid tundus natuke mitte asjakohane ametliku...

 2013. aastal andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja Eesti infoühiskonna arengukava, kus oli välja toodud rida visioone, mis muudatusi võiks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng tuua aastaks 2020. Nii mõnegi visiooni puhul on sõnastusest tulenevalt raske hinnata kui hästi on nad tänaseks realiseerunud. Ühes sellises punktiks on kirjutatud, et inimesed on saanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil targaks tarbijaks, kuid  pole täpselt defineeritud mida tark tarbija endast kujutab. Selles punktis on lisatud, et inimesed hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest [1]. Tõepoolest inimeste osakaal, kes on kasutanud e-kaubandust on kasvanud. Nii aastal 2013 oli see osakaal kõigest 23%, mis oli tunduvalt madalam kui EL-i keskmine, ja 2020. aastaks oli osakakaal jõudnud juba 69%-ni ja on jõudnud soovitud EL-i keskmise tasemini [2]. Kuid see et inimesed on ...

Uus meedia on avaldanud suurt mõju infonäljastele inimestele, muutes informatsiooni kättesaadavamaks, kuid selle hinnaks on allikate usaldusväärsus. Aga kasutajad ei ole ainukesed, keda on uue meedia tulek mõjutanud. Siin toon välja minu arvates kõige positiivsema muudatuse, mida tõi kaasa uue meedia tekke, ja ka kõige halvema tagajärje traditsioonilisele meediale. Traditsioonilist meedia võiks vaadelda kui ühesuunalist info kanalit. Nii ajalehe korral kui ka tele- ja raadiosaadete puhul soovitud sõnum jõuab tarbijani ja keegi ei oodanud tarbijalt mingit sõnumit vastu saada. Võimalusi info edastamiseks vastupidises suunas väga palju ei olnud.  Uue meedia tulekuga, aga muutus ka traditsiooniline meedia interaktiivsemaks. Ajalehed, millel on nüüd lisaks paberkandjal väljaannetele ka internetis artiklid, on andnud lugejatele võimaluse jätta omapoolne kommentaar artikli sisu kohta. Mõnest kommentaarist algab lugejate vahel arutelu ja mõnel harval juhul sellest arutelust saab isegi rohk...

 Selle nädala postituses räägin kahest nähtusest. Ühest, mis on tänapäevani säilinud, ning teisest, mis ei elanud Interneti arengut ja laialdast levikut üle. Raadio Raadio kui seade sai loodud juba 19. sajandi lõpus, aga siin mõtlen pigem raadioringhäälingut. Esimesed regulaarsed raadioringhäälingud tekkisid enne esimest maailma sõda ning 1920 aastaks on maailmas olemas juba kommerts raadiojaamad [1].  Kuna tegemist on mugava ja kiire info edastamise ja vastuvõtmise lahendusega, siis raadio säilis ka pärast televisiooni tulekut. Interneti tulek tõi kaasa ka netiraadio tekkimist, mis võimaldab inimestel kuulata peale otseeetris olevate saadete ka vanemate saadete salvestusi ja seda mitte ainult enda regiooni raadiojaamadest vaid ka teisest maailma otsast. Vaatamata lisavõimalustele, mida internetiraadio pakub, tavalise radiolainete abil edastatud muusika ja saated ikka leiavad endale kuulajaskonda ja nii veel 2020. aastal 84%  eurooplast kuulasid regulaarselt raadiosaateid...