ITSPEA

 Täna tahaks kirjutada ühest ideest, mis ei ole küll prototüübist edasi jõudnud, kuid mille mõte tundub hea. Jutt läheb sõrme peal kantavast lugemisseadmest. Prototüüpi valmistati MIT Media Laborotory poolt 2015. aastal. See kujutab endast kahest põhiosast koosneva süsteemi. Üheks osaks on väike kaamera, mis on paigaldatud sõrmuse sisse ning fikseerib seda, kuhu on sõrm suunatud. Teine on nutitelefoni rakendus, mis töötleb saadud pilti [1]. Seade on mõeldud nägemispuudega inimestele, et anda neile suulises vormis info selle kohta, mille peale nemad sõrmega osutuvad. Pilt 1. EyeRing [2] Selle kasutamiseks inimene peaks läbi mikrofoni andma käsku, mis tüüpi infot ta soovib saada, näiteks kas teksti ette lugemist, rahatähte tuvastamist või värvi nimetamist. Seejärel osutab kasutaja sõrme koos kaameraga teda huvitava objekti poole ja vajutab sõrmuse peal olevat nuppu. Siis kaamera pilt saadetakse läbi Bluetooth ühenduse nutitelefoni, kus rakendus analiseerib saadud pilti ja läbi trekst...

 See nädal vaatlen ühte head ja ühte mitte nii väga head näidet veebilehe kasutatavusest. Positiivseks näiteks tooks Swedbank-a veebilehe/internetipanka. Ei väida, et see on teistest internetipankadest mugavam või mõnel muul moel parem. Lihtsalt juhtus, et mul on kõige rohkem kogemust just Swedbanga veebilehega ja see kogemus on olnud enamasti positiivne. Proovin ka vaadelda seda lehte Jakob Nielseni poolt sõnastatud kasutatavuse komponentide alusel: Õpitavus - Lehel on viited vastavalt võimalikele valdkondadele, milleks kasutaja võiks tahta seda lehte kasutada, kust edasi on selgete pealkirjadega rühmitatud täpsemad funktsionaalsused, et saaks teha juba konkreetsema valiku vastavalt eemärkidele. Tõhusus - Jällegi tänu sellisele ülesehitusele vajaliku funktsioonini või infoni on võimalik jõuda kahe-kolme klikiga. Meeldejäävus - Selged pealkirjad aitavad kiiresti meeldetuletada, mis suunas on vaja liikuda. Muidugi peab ka mainima, et kui ei ole juba väga pikka aega Swedbanga lehte k...

 Selle nädala postituses üritan vaadata ühte sammsammulise tarkvara arenduse mudelit kasutatava projekti. oma näiteks valisin paljudele väga tuttava tarkvara - Microsoft Office. Kuigi Office on juba ammu kasutuses selle arendamine jätkub. Üheks oluliseks osaks selle protsessi juures on kasutajate käest saadud andmed ja nende analüüs, kus uuritakse, kuidas kasutajat MS Office tarkvara kasutavad ning võetakse arvesse ka kasutajate otsest tagasisidet. Selle alusel otsustakse, mis muudatusi on vaja teha. Pärast muudatuste arendust viiakse neid mõne järgneva uuendusega kasutahate Office versiooni ja protsess algab otsast peale. Rääkides ärimudelist, Microsoft tervikuna kasutab pea kõike ärivaralisi ärimudeleid tulu saamiseks. Windows võiks kvalifitseeruda traditsioonilise omandavara alla. Tervikplatvormi, kus ristvara tuleb koos tarkvaraga, Microsofti esindajaks oleks Xbox. Microsoft SQL Server ja Windows server kasutavad tarkvara kui teenuse mudelit. LinkedIn puhul on korraga nii freem...

 Tänapäeval kuuldes sõna "häkker" suurem osa inimestest kujutab ette pätti, kes üritab teiste arvutitest infot varastada. Oma artiklis "Kuidas saada häkkeriks" Eric Steven Raymond räägib, mis tähendab olla häkker selle klassikalises mõttes ja mis on vajalik et temaks saada. Häkker olemus koosneb kahest põhiosast, tema tehnilistest oskustest ja suhtumisest. Tehniliste oskuste osas kõik tundub vägagi loogiline. Häkker peab oskama programmeerima, mis ei tähenda mingi konkreetse programmeerimiskeele teadmist, vaid pigem lahenduste leidmise oskust olemata kasutatavast keelest. Selle juures kasuks tuleb mitme võimalikult erineva programmeerimis keele teadmine. Samuti oluliseks riistaks on veeb ja seda on vaja tunda. Lisaks on vajalik inglis keele oskus, kuna arvuti maailmas nii suhtlus kui ka vajalik kirjandus on peamiselt ingliskeelne. Mis puudutab suhtumist, mis peaks häkkeril olema Raymond tõi välja, et häkkeril peaks olema armastus probleemide lahendamise vastu ning õ...

 See nädal kirjutan kahest erinevast tuntud IT valdkonna ettevõtte juhist. nendeks valisin Amazon ja Blue Origin asutaja Jeff Bezos ja praeguse Apple tegevjuhi Tim Cook. Jeff Bezos on üks maailma rikkamatest inimestest ning seda tänu edukale kliendikesksele oma ettevõtte juhtimisele. Teda kirjeldatakse kui autoritaarset juhi, kes tihti peale tühistab teiste poolt tehtud otsuseid [1]. Sama on temas vaieldamatult innovaatilisust ning oskust inspireerida töötajad tema ideid ellu viima [2]. Jeff Bezos lõpetas Princeton ülikooli elektriehituse ja tarkvaratehnika eriala [3] ja ta oli eeskätt tehniline innovaator ja juba pärast sai temast edukas juht. Arvestades selle nädala kursuse teemas antud IT juhi eri rolle, ütleks Jeff Bezose kohta, et tema kirjeldamiseks sobiksid kõige paremini arengumootori  (change agent) ja juhi (leader) rollid. Teiseks juhiks kellest kirjutada valisin Tim Cook, kes on kordinaalselt erinev esimesest. Ta lõpetas tööstustehnoloogia eriala Auburni üliko...

 Kuidas eristada professionaali? Kindlasti ei saa seda teha inimese staatuse või ametikoha järgi. Ei saa öelda, et kõik kodeerijad on amatöörid ja tarkvaraarendajad on "proffid", või et perearst on kindlasti professionaal ja medõde ei saagi professionaalne olla, või CNC pingi seadistaja on vaikimisi käsitöölised ja kui ta teeks oma tööd professionaalsemalt saaks temast kohe insener. Ka palganumbri järgi ei oleks õige eristada amatööri professionaalist. Nii perearst, kes teeb oma tööd korralikult ja üritab igale patsiendile aidata, võib väiksema palga saada kui perearst, kes võtab endale võimalikult palju patsiente, kuid võimalikult vähe saadab neid uuringutele või analüüsidele. Minu seisukohalt omaduseks mis kõige enam eristab professionaali on tema suhtumine oma töösse. Käsitööline võib olla oma eriala spetsialist, kes on õppinud oma väga efektiivseid töövõtteid, et kiiremini või väiksema vaevaga resultaadini jõuda, aga professionaali jaoks töö ei ole lihtsalt ülesannete jad...

  Rick Falkvinge ja Christian Engström oma raamatus "The Case For Copyright Reform" toovad välja kuus ettepanekut autoriõiguste reformimiseks, muutmaks neid kasulikumaks mitte suurfirmade jaoks vaid kasutajatele ja autoritele. Esimest ettepanekut ei saa muidugi nimetada reformiks, kuna seal muudatuse asemel pakutakse midagi säilitada olemaoleval kujul. Nimelt autoril peaks jääma õigus ja võimalus saada tunnustatud autorina ja samas ei tohi kellegi teise töö enda omaks kuulutada. See kõlab väga loogiliselt ja on väga mõistetav miks antud autoriõiguse aspekti ei olegi vaja muuta. Teiseks punktiks on vabastada sisu jagamist mitte kasusaamise eesmärgil. Sellega peaks olema tagatud võimalus eraisikutel omavahel jagada karistamata muidu autoriõigustega kaitstud sisu, niikaua kui seda ei tehta kasu saamise eesmärgil. Autorid toovad siin näitena, et inimene ei pidanud muretsema autoriõiguste rikkumise pärast kui kirjutas ümber luuletust ja saatis selle kellelegi. Ilma sellist reformi...