ITSPEA

 Nädala alguses vaatasin teiste rühmade poolt esitatud rühmatöid ning üks jäi eriti silma, sest selle nimetusest mina lugesin välja "Ironman". Selleks rühmatööks oli muidugi Mari-Ann Piht, Helen Aavisto ja Kristjan Keskküla poolt kirjutatud töö teemal Eksoskeletid. Teemavalik mulle väga sümpatiseerib, kuid siin peaksin rohkem keskenduma kui hästi ta sobib õppeainega ja vastab rühmatöö kirjelduses seotud piirangutele. Antud teema võiks haakuda kolmeteistkümnenda õppenädala teemaga, kui vaadelda eksoskeleti tugilahendusena. Samuti on aktiivsete eksoskeletide juhtimine on kindlasti seotud IT-ga. rühmatöös on kirjeldatud tarka raudrüü, mis kasutab sensoreid ja mikrokontrollereid, ja on mainitud ka tehisintellekti kasutamist tuleviku eksoskeletide juhtimiseks, kuid suuremas osas on keskendatud mehhaaniliste ja füsialoogilistele aspektidele. Kolme inimese poolt kirjutatud töö kohta on ta piisavalt pikk ning on kasutatud piisavalt illustratsioone, mis on sellise teemavaliku puhul er...

 Selle nädala blogipostituses vaatlen ühe Eestis tegutseva IT-ga seotud ettevõtte, kellel on nii keskkonna sõbralikkuse kui ka eetilise suhtumise maine. Selleks ettevõtteks on Telia. Telia kodulehel saab leida nii nende üldist eetikakoodeksi kui ka natuke pikemat dokumenti, mida võiks kirjeldada kui töötajate käitumise meelespea koos konkreetsete näidetega. Eetikakoodeksis on kirjeldatud kogu TeliaSonera Grupi poolt järgitavaid põhimõtteid, et tegutsetakse lähtuvalt asukohariigi seadusandlusest, toetatakse korruptsioonivastast võitlust, ei aktsepteerita lapsetööliste ja orjatööjõu kasutamist, töötajaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt ning kedagi ei tohi diskrimineerida ega ahistada [1]. On ka kirjeldatud ettevõtte suhted klientidega, kus olulisemaks aspektiks on privaatsuse kindlustamine ja kliendi isikuandmete kaitse. Lisaks on väljatoodud Telia püüdlus pakkuda hea kvaliteedi ja hinna suhtega teenuseid seejuures mitte kasutades ebaõiglaseid ega ebaausaid võtteid. Samuti on v...

 Turbe oht, millega kõige sagedamini puutun töö juures, on pettukirjad. Kui paar aastat tagasi võis korra kuus mõnele õnnelikule töötajale tulla meil teatega, et ta on võitnud 4 miljonit US dollarit loteriis, milles pole osa võtnud, siis viimasel ajal on pettukirju hakanud tunduvalt rohkem tulema ja nad on ka palju nutikamaks muutunud. Küll tuleb veel loto võidu ja idamaalase pärandi kohta kirju, aga nüüd on hakanud tulema meilid, mille sisu peal on palju rohkem tööd tehtud. Tulevad eestikeelsed meilid, mis mõnikord paistavad et ei olegi google translate-ga tõlgitud, et mõne partneri saadetud arve on tasumata jäänud või tulevad kutsed koosolekutele või koolitustele. Palju usutavamateks on muutunud ka aadressid, kust sellised kirjad tulevad. Mida peaks siis tegema, et selliste kirjade ohvriks mitte jääda? Esiteks tehnoloogia poolt saab filtreerida või märgistada kahtlase sisuga või saatjaga meile. Samuti tasemel pahavaratõrje võiks minimeerida kahju, juhul kui meil jõuab kasutajan j...

 Täna tahaks kirjutada ühest ideest, mis ei ole küll prototüübist edasi jõudnud, kuid mille mõte tundub hea. Jutt läheb sõrme peal kantavast lugemisseadmest. Prototüüpi valmistati MIT Media Laborotory poolt 2015. aastal. See kujutab endast kahest põhiosast koosneva süsteemi. Üheks osaks on väike kaamera, mis on paigaldatud sõrmuse sisse ning fikseerib seda, kuhu on sõrm suunatud. Teine on nutitelefoni rakendus, mis töötleb saadud pilti [1]. Seade on mõeldud nägemispuudega inimestele, et anda neile suulises vormis info selle kohta, mille peale nemad sõrmega osutuvad. Pilt 1. EyeRing [2] Selle kasutamiseks inimene peaks läbi mikrofoni andma käsku, mis tüüpi infot ta soovib saada, näiteks kas teksti ette lugemist, rahatähte tuvastamist või värvi nimetamist. Seejärel osutab kasutaja sõrme koos kaameraga teda huvitava objekti poole ja vajutab sõrmuse peal olevat nuppu. Siis kaamera pilt saadetakse läbi Bluetooth ühenduse nutitelefoni, kus rakendus analiseerib saadud pilti ja läbi trekst...

 See nädal vaatlen ühte head ja ühte mitte nii väga head näidet veebilehe kasutatavusest. Positiivseks näiteks tooks Swedbank-a veebilehe/internetipanka. Ei väida, et see on teistest internetipankadest mugavam või mõnel muul moel parem. Lihtsalt juhtus, et mul on kõige rohkem kogemust just Swedbanga veebilehega ja see kogemus on olnud enamasti positiivne. Proovin ka vaadelda seda lehte Jakob Nielseni poolt sõnastatud kasutatavuse komponentide alusel: Õpitavus - Lehel on viited vastavalt võimalikele valdkondadele, milleks kasutaja võiks tahta seda lehte kasutada, kust edasi on selgete pealkirjadega rühmitatud täpsemad funktsionaalsused, et saaks teha juba konkreetsema valiku vastavalt eemärkidele. Tõhusus - Jällegi tänu sellisele ülesehitusele vajaliku funktsioonini või infoni on võimalik jõuda kahe-kolme klikiga. Meeldejäävus - Selged pealkirjad aitavad kiiresti meeldetuletada, mis suunas on vaja liikuda. Muidugi peab ka mainima, et kui ei ole juba väga pikka aega Swedbanga lehte k...

 Selle nädala postituses üritan vaadata ühte sammsammulise tarkvara arenduse mudelit kasutatava projekti. oma näiteks valisin paljudele väga tuttava tarkvara - Microsoft Office. Kuigi Office on juba ammu kasutuses selle arendamine jätkub. Üheks oluliseks osaks selle protsessi juures on kasutajate käest saadud andmed ja nende analüüs, kus uuritakse, kuidas kasutajat MS Office tarkvara kasutavad ning võetakse arvesse ka kasutajate otsest tagasisidet. Selle alusel otsustakse, mis muudatusi on vaja teha. Pärast muudatuste arendust viiakse neid mõne järgneva uuendusega kasutahate Office versiooni ja protsess algab otsast peale. Rääkides ärimudelist, Microsoft tervikuna kasutab pea kõike ärivaralisi ärimudeleid tulu saamiseks. Windows võiks kvalifitseeruda traditsioonilise omandavara alla. Tervikplatvormi, kus ristvara tuleb koos tarkvaraga, Microsofti esindajaks oleks Xbox. Microsoft SQL Server ja Windows server kasutavad tarkvara kui teenuse mudelit. LinkedIn puhul on korraga nii freem...

 Tänapäeval kuuldes sõna "häkker" suurem osa inimestest kujutab ette pätti, kes üritab teiste arvutitest infot varastada. Oma artiklis "Kuidas saada häkkeriks" Eric Steven Raymond räägib, mis tähendab olla häkker selle klassikalises mõttes ja mis on vajalik et temaks saada. Häkker olemus koosneb kahest põhiosast, tema tehnilistest oskustest ja suhtumisest. Tehniliste oskuste osas kõik tundub vägagi loogiline. Häkker peab oskama programmeerima, mis ei tähenda mingi konkreetse programmeerimiskeele teadmist, vaid pigem lahenduste leidmise oskust olemata kasutatavast keelest. Selle juures kasuks tuleb mitme võimalikult erineva programmeerimis keele teadmine. Samuti oluliseks riistaks on veeb ja seda on vaja tunda. Lisaks on vajalik inglis keele oskus, kuna arvuti maailmas nii suhtlus kui ka vajalik kirjandus on peamiselt ingliskeelne. Mis puudutab suhtumist, mis peaks häkkeril olema Raymond tõi välja, et häkkeril peaks olema armastus probleemide lahendamise vastu ning õ...

 See nädal kirjutan kahest erinevast tuntud IT valdkonna ettevõtte juhist. nendeks valisin Amazon ja Blue Origin asutaja Jeff Bezos ja praeguse Apple tegevjuhi Tim Cook. Jeff Bezos on üks maailma rikkamatest inimestest ning seda tänu edukale kliendikesksele oma ettevõtte juhtimisele. Teda kirjeldatakse kui autoritaarset juhi, kes tihti peale tühistab teiste poolt tehtud otsuseid [1]. Sama on temas vaieldamatult innovaatilisust ning oskust inspireerida töötajad tema ideid ellu viima [2]. Jeff Bezos lõpetas Princeton ülikooli elektriehituse ja tarkvaratehnika eriala [3] ja ta oli eeskätt tehniline innovaator ja juba pärast sai temast edukas juht. Arvestades selle nädala kursuse teemas antud IT juhi eri rolle, ütleks Jeff Bezose kohta, et tema kirjeldamiseks sobiksid kõige paremini arengumootori  (change agent) ja juhi (leader) rollid. Teiseks juhiks kellest kirjutada valisin Tim Cook, kes on kordinaalselt erinev esimesest. Ta lõpetas tööstustehnoloogia eriala Auburni üliko...

 Kuidas eristada professionaali? Kindlasti ei saa seda teha inimese staatuse või ametikoha järgi. Ei saa öelda, et kõik kodeerijad on amatöörid ja tarkvaraarendajad on "proffid", või et perearst on kindlasti professionaal ja medõde ei saagi professionaalne olla, või CNC pingi seadistaja on vaikimisi käsitöölised ja kui ta teeks oma tööd professionaalsemalt saaks temast kohe insener. Ka palganumbri järgi ei oleks õige eristada amatööri professionaalist. Nii perearst, kes teeb oma tööd korralikult ja üritab igale patsiendile aidata, võib väiksema palga saada kui perearst, kes võtab endale võimalikult palju patsiente, kuid võimalikult vähe saadab neid uuringutele või analüüsidele. Minu seisukohalt omaduseks mis kõige enam eristab professionaali on tema suhtumine oma töösse. Käsitööline võib olla oma eriala spetsialist, kes on õppinud oma väga efektiivseid töövõtteid, et kiiremini või väiksema vaevaga resultaadini jõuda, aga professionaali jaoks töö ei ole lihtsalt ülesannete jad...

  Rick Falkvinge ja Christian Engström oma raamatus "The Case For Copyright Reform" toovad välja kuus ettepanekut autoriõiguste reformimiseks, muutmaks neid kasulikumaks mitte suurfirmade jaoks vaid kasutajatele ja autoritele. Esimest ettepanekut ei saa muidugi nimetada reformiks, kuna seal muudatuse asemel pakutakse midagi säilitada olemaoleval kujul. Nimelt autoril peaks jääma õigus ja võimalus saada tunnustatud autorina ja samas ei tohi kellegi teise töö enda omaks kuulutada. See kõlab väga loogiliselt ja on väga mõistetav miks antud autoriõiguse aspekti ei olegi vaja muuta. Teiseks punktiks on vabastada sisu jagamist mitte kasusaamise eesmärgil. Sellega peaks olema tagatud võimalus eraisikutel omavahel jagada karistamata muidu autoriõigustega kaitstud sisu, niikaua kui seda ei tehta kasu saamise eesmärgil. Autorid toovad siin näitena, et inimene ei pidanud muretsema autoriõiguste rikkumise pärast kui kirjutas ümber luuletust ja saatis selle kellelegi. Ilma sellist reformi...

 Nagu ka igal pool mujal on Internetis omad käitumisreeglid. Üheks selliseks reeglite koguks on Virginia Shea raamat "Netiquette", kus on välja toodud 10 käsku, milee järgi tuleks veebis suhtlemisel käituda. Kuna veeb on suur ja lai ning selles on palju erinevaid suhtlemis võimalusi, siis olenevalt kohast ei pea üks või teine käsk olema väga rangelt täidetud. Nii näiteks võib mõnes rollimängus kasutusele võtta täiesti ebaloomuliku enda jaoks päris elus käitumise malli. See pärast tunnen, et eriti oluline on kolmas käsk "tea, kus sa oled". Töö juures suurem osa ettevõtte välist suhtlust toimub e-posti teel, kus mõne koostööpartnerite poolt saabunud e-kirja puhul on eeldatud, et see jõuab ka pärast kliendini tutvumiseks. Minu jaoks esimeseks kogemuseks kolmanda käsuga või pigem selle rikkumisega oli kui sain partneri käest päringu kinnitusega kirja, kus oli kasutatud emootikone, mis oleks täiesti tavalise suhtlemise korral, kuid tundus natuke mitte asjakohane ametliku...

 2013. aastal andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja Eesti infoühiskonna arengukava, kus oli välja toodud rida visioone, mis muudatusi võiks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng tuua aastaks 2020. Nii mõnegi visiooni puhul on sõnastusest tulenevalt raske hinnata kui hästi on nad tänaseks realiseerunud. Ühes sellises punktiks on kirjutatud, et inimesed on saanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil targaks tarbijaks, kuid  pole täpselt defineeritud mida tark tarbija endast kujutab. Selles punktis on lisatud, et inimesed hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest [1]. Tõepoolest inimeste osakaal, kes on kasutanud e-kaubandust on kasvanud. Nii aastal 2013 oli see osakaal kõigest 23%, mis oli tunduvalt madalam kui EL-i keskmine, ja 2020. aastaks oli osakakaal jõudnud juba 69%-ni ja on jõudnud soovitud EL-i keskmise tasemini [2]. Kuid see et inimesed on ...

Uus meedia on avaldanud suurt mõju infonäljastele inimestele, muutes informatsiooni kättesaadavamaks, kuid selle hinnaks on allikate usaldusväärsus. Aga kasutajad ei ole ainukesed, keda on uue meedia tulek mõjutanud. Siin toon välja minu arvates kõige positiivsema muudatuse, mida tõi kaasa uue meedia tekke, ja ka kõige halvema tagajärje traditsioonilisele meediale. Traditsioonilist meedia võiks vaadelda kui ühesuunalist info kanalit. Nii ajalehe korral kui ka tele- ja raadiosaadete puhul soovitud sõnum jõuab tarbijani ja keegi ei oodanud tarbijalt mingit sõnumit vastu saada. Võimalusi info edastamiseks vastupidises suunas väga palju ei olnud.  Uue meedia tulekuga, aga muutus ka traditsiooniline meedia interaktiivsemaks. Ajalehed, millel on nüüd lisaks paberkandjal väljaannetele ka internetis artiklid, on andnud lugejatele võimaluse jätta omapoolne kommentaar artikli sisu kohta. Mõnest kommentaarist algab lugejate vahel arutelu ja mõnel harval juhul sellest arutelust saab isegi rohk...

 Selle nädala postituses räägin kahest nähtusest. Ühest, mis on tänapäevani säilinud, ning teisest, mis ei elanud Interneti arengut ja laialdast levikut üle. Raadio Raadio kui seade sai loodud juba 19. sajandi lõpus, aga siin mõtlen pigem raadioringhäälingut. Esimesed regulaarsed raadioringhäälingud tekkisid enne esimest maailma sõda ning 1920 aastaks on maailmas olemas juba kommerts raadiojaamad [1].  Kuna tegemist on mugava ja kiire info edastamise ja vastuvõtmise lahendusega, siis raadio säilis ka pärast televisiooni tulekut. Interneti tulek tõi kaasa ka netiraadio tekkimist, mis võimaldab inimestel kuulata peale otseeetris olevate saadete ka vanemate saadete salvestusi ja seda mitte ainult enda regiooni raadiojaamadest vaid ka teisest maailma otsast. Vaatamata lisavõimalustele, mida internetiraadio pakub, tavalise radiolainete abil edastatud muusika ja saated ikka leiavad endale kuulajaskonda ja nii veel 2020. aastal 84%  eurooplast kuulasid regulaarselt raadiosaateid...

 Esimese nädala postitus jäi küll õigel ajal esitamata, kuid ikka lisan selle nimelise postituse. Esiteks katsetamiseks ja teiseks, et nädalate arvestus algaks ühest.